Micr-O kirjeldus

Rada koosneb
kolmest osast:
1.osa – tavaline
suundorienteerumine 1:10 000 kaardil
Kaardivahetus
2.osa – micr-O
1:5000 kaardil, ca 5 minutit
Andmete lugemine
SI-kaardist
Võimalike
trahviringide jooksmine (ring ca 150m)
Kaardivahetus
3.osa – tavaline
suundorienteerumine 1:10 000 kaardil, 3-5 minutit

Selles näites:
7., 11. ja 15 KP
on kohustuslikud, nende mitteläbimisel võistleja tulemus tühistatakse.
Kohustuslikud punktid on märgitud kaardile ringi ja kolmnurgaga.
8.-10. ja 11.-14.
KP on vabatahtlikud punktid. Neid ei pea läbima, kuid nendest iga KP
mitte-võtmisel lisandub võistlejale üks trahviring.
Vabatahtlike
punktide lähedusse on paigutatud valed KP-d, kohustuslike läheduses valesid
punkte ei ole. Vabatahtlikel punktidel ja valedel punktidel ei ole peal
tunnusnumbreid.
Vabatahtlike
punktide märkimiseks on kokku võistlejal kasutada nendega võrdne arv märkeid,
ehk selles näites 6. Iga lisamärge üle 6 lisab võistlejale ühe trahviringi.
Maksimaalne
trahviringide arv on võrdne vabatahtlike punktide arvuga ehk selles näites 6.
15. KP-s toimub
andmete lugemine SI-kaardist, mille järel võistleja saab teada trahviringide
arvu, mille järel tuleb need kohe joosta. Võistleja peab ise jälgima, et ta
jookseks õige arvu ringe. Vähem ringe jooksnud võistleja tulemus tühistatakse.
Rada
planeeritakse niimoodi, et raja täielik pikkus ei oleks suurem kui 110%
võrreldes kõige lühema teega (ainult läbi kohustuslike punktide).
TRAHVIRINGID:
Võistleja saab
trahvi:
Kui võistleja
teeb suurema arvu märkeid kui on vabatahtlikke punkte, siis õigete märgete arvu
vähendatakse vastavalt. (Näiteks kui 6 vabatahtliku punkti peale on kasutatud 7
märget ja nendest on 3 õiged, siis seda arvu vähendatakse lisamärke tõttu 1
võrra. Seega 3 õigest loetakse ainult 2 õigeks, ning võistleja peab läbima 4
trahviringi.)
Maksimaalne
trahviringide arv on võrdne vabatahtlike punktide arvuga ehk selles näites 6.
Näited:
KONTROLLPUNKTIDE
PAIGUTUS JA LEGEND:
Kõik vabatahtlikud
kontrollpunktid on ilma tunnusnumbrita, kuid täieliku legendiga. Erand on
“punkt metsas” (näites 14.KP), mis on paigutatud metsa teiste kindlate
orientiiride järgi.
Vabatahtlikud ja
valed punktid võivad olla paigutatud üksteise lähedale, erinevate, sarnaste või
samade objektide ilmakaarte järgi samadele või teistele külgedele. Kui punktid
on paigutatud samale objektile, peavad punktid asuma üksteise suhtes ilmakaarte
järgi vähemalt 90 kraadi erinevalt.
Punktid võivad ka
asuda sama joonobjekti peal erineval kaugusel mingist kindlast objektist.
Näiteks mitu punkti kraavi peal, erinevatel kaugustel kraavide ristist või mitu
punkti erinevatel kõrgustel orvandis.